Sel aastal kannavad toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu
Loe lähemalt, mis hõrgutavat ees ootab!
Igal aastal valitakse Eestis välja üks paik, mis kannab toidupiirkonna tiitlit. 2024. aastal särisevad pliidid Saaremaal, Muhus ja Ruhnus.
Toit seob inimesi ja on üks kultuuri kandvaid alustalasid. Esivanemate elushoitud retseptid, piirkonnale omased maitsed ja uuenduslikud valmistamismeetodid – just see on põhjus, miks on toidupiirkonna tiitel ellu kutsutud: et õppida tundma Eesti eri paikade lugusid ja saada ise paremini oma kodumaaga tuttavaks.
Möödunud aastal kandis toidupiirkonna tiitlit Mulgimaa. Teadagi on selle kultuuriala kuulsaim toit Mulgi puder. Ka Saaremaa, Muhu ja Ruhnu puhul oskame aimata, mis võiks olla seal kõige olulisem toiduaine… see on mõistagi kala, sest tegemist on ju saartega ning aastasadu on kohalikud seal elatunud mereandidest.
Tiitlit annab välja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kelle sõnul võitsid saared muu hulgas sel põhjusel, et eestlaste söögilaual peaks olema rohkem kala. Nüüd saame aasta vältel tõelistelt meistritelt õppida, kuidas valmistada kalasööke, mis keele alla viivad.
Saarerahvas on põlvest põlve elanud kindlate traditsioonide järgi ning kohandanud oma elu vastavalt loodusele. Kestlik eluviis on suur eeskuju ja huvitav vaatamisväärsus paljudele välisturistidele, kes siia jõuavad. Ka toidupiirkonna tiitlit kandes pööratakse tähelepanu jätkusuutlikule elustiilile – et ka tulevased põlved saaksid süüa puhast ja kohalikku toitu.
Toidupiirkonnaks saamise eesmärgil panid kolm saart õlad kokku – nii saab ka väike Ruhnu paremini oma toidukultuuri esile tuua ja mandrirahvale tutvustada. Võta sinagi ette kõhtu täitev teekond ning tutvu imeliste hõrgutistega, mida meie kolm saart sulle pakuvad.
Vaata täpsemalt, mis üritused toidupiirkonna aastal meid ees ootavad!
Eestlaste söögilaud on aastasadu käinud loodusega ühte sammu
Vastavalt hooajale on toiduks kasutatud metsa- ja põllusaadusi ning muidugi kala.
Muhu saar
Paik, kus aeg puhkab! Muhu on väike, kuid vägagi eristuva kultuuri ja ajalooga saar. Põlvkondade viisi on seal elatud rahulikus rütmis, kindlate tavade ja uskumuste järgi. See on koht, kus loodus ja inimene on toiminud käsikäes ja jätkusuutlikult.
Kõige kuulsam Muhu toit, mis ilmselt tutvustamist ei vaja, on leib. Kuid kas oled kuulnud, mis on apurokk? Ka see on Muhu traditsiooniline toit, mida valmistatakse kartulist ja jahust – seda hapendatakse ning süüakse külma piimaga. Kolmas selle piirkonna pikaajaline traditsioon on õllepruulimine.
Saarelt leiab rohkelt häid söögikohti, kus kohalikke toite maitsta. Piirkonna parimaks võib pidada Pädastes asuvat restorani Alexander, mida on tunnustanud ka MICHELINi restoranigiid. Kui sa juba võtad ette Muhuga tutvumise, jää sinna pikemaks, kasvõi mitmeks ööks. Head ööbimiskohad leiad siit.
Vaata üle ka üritused, mis Muhus ees ootavad.
Muhu saarel kasvavad isegi viinamarjad, millest valmistatakse veini
Avasta Muhu aarded – söögikohtadest vaatamisväärsusteni
Muhu leib on eriline!
Aastasadade jooksul on rukkileib saatnud Eestimaa inimest hällist kuni hauani. Muhu leiba on tavapäraselt rikastatud seemnetega – päevalilleseemned, kanepi- ja linaseemned –, aga ka linnastega, mis annavad omapärase maitse ja muudavad leiva veelgi toitainerikkamaks (ehtne kiudainete ja B-vitamiini kontsentraat). Pea seda meeles, kui vajad põhjendust viienda viilu järele haaramiseks. Värske Muhu leib koos Saaremaa võiga on ju vastupandamatult hea!
Allikas: Aaron Urb
Allikas: Rivo Veber
Saaremaa
Suvine Saaremaa end palju reklaamima ei pea – paljudel on soov saada osa saare vaikusest, teistmoodi kultuurist ja ilusast loodusest. Sel aastal on fookuses ka toit ning oodata on rohkelt üritusi, mis kõhtu tühjaks ei jäta. Kõik Saaremaal toimuvad üritused leiad Visit Saaremaa lehelt.
Mida Saaremaal mekkida?
Saaremaa kliima on pehmem on mandril – pinnas sobib hästi kadakate, seente ja marjade kasvamiseks. Kohalikud on kadakamarju kasutanud väga mitmekülgselt: sellest saab valmistada maitseainet, siirupit ja eeterlikku õli. Rahvameditsiin ütleb, et üks kadakamari päevas hoiab tervena. Kuulus on ka kadakast valmistatud džinn.
Eestlased, sealhulgas saarerahvas on pidanud olema leidlikud, kuidas kogu aasta toitu säilitada. Variante on palju: soolamine, suitsutamine, fermenteerimine, kääritamine, marineerimine, kuivatamine. Kusjuures, fermenteeritud toit on kehale väga kasulik ning just praegu on see väga populaarne toiduvalmistamise viis paljudes tipprestoranides üle maailma. Meie oleme seda teinud juba põlvest põlve.
Kes Saaremaale satub, ei saa üle ega ümber ka kalast, mida pakuvad mitmed söögikohad üle saare. Kohalikku kala saab mekkida nii suitsutatud, soolatud, kuivatatud kui ka värskel kujul.
Saaremaa väiketootjate joogid on tuntud ja armastatud ka mandril
Õllede ja teiste käsitööjookide valmistamine on meie suurimal saarel au sees. Proovi käsitööjookide erilisi maitseid ja võta ette eri talude ja pruulikodade külastus, et näha, kuidas jookide valmistamine käib. Poeriiulitel on väiketootjate piirkondlikud käsitöötooted märgistatud EHTNE-pitsatiga.
Külasta Saaremaa väiketootjaid
Degusteeri ja leia oma lemmikjook
Ruhnu – kauge paik, kuid ikkagi oma ja armas
Ruhnu on kolmest toidupiirkonna saarest kõige väiksem, kuid sealgi on palju head, mida näha ja muidugi maitsta – sind ootab võrratu mahetoit!
Ees ootab rikkalik toiduaasta
Saaremaa, Muhu ja Ruhnu on näiliselt sarnases piirkonnas, kuid siiski on igaüks veidi omamoodi. Toidupiirkonna aastal korraldavad kohalikud eriilmelisi üritusi, et tutvustada kohaliku toidukultuuri rikkalikkust ja mitmekesisust. Ees ootavad toidufestivalid, turud, kokandusõhtud, töötoad ja palju muud – võta sinagi osa!
Soovitame
Iga aastaaeg pakub eriilmelisi elamusi
Vaata lähemalt
Avasta Eesti
Kasuta interaktiivset kaarti
Viimati uuendatud
13.11.2024