Parimad marja- ja seenekohad
Eesti metsad on väärt kraami täis! Tõsta seljakotti võileivad, veepudel ja telefon, tõmba kummikud jalga ning sea sammud metsa poole!
See on ammutuntud tõde, et kõige paremini maitsevad enda korjatud metsaannid. Eestis on metsi palju, seega on lihtne üles leida ka marja- ja seenepaigad. Siiski on rikkaliku korjamiskoha leidmine pigem õnneasi ning hea meelega oma salapaiku teistega ei jagata. Enne kui hakkad samme metsa poole seadma, vaata üle ka alljärgnevad kohad!
Tavapäraselt käiakse metsas maasikal, vaarikal ja mustikal, aga eestlaste lemmikmarjad on ka murakad, pohlad ja jõhvikad. Kõik need on maitsvad nii kohe süües kui hoidistades. Perenaistel retseptidest juba puudu ei tule!
Seentest on enim hinnatud kukeseened, seda nii hea maitse kui omapärase välimuse tõttu. Koorekaste nendest kollastest kaunitaridest koos värskete kartulitega on üks parimaid suviseid roogi üldse!
Eestis on leitud üle 7000 seeneliigi, millest söödavad on ligikaudu 400 liiki
Kukeseeni on kõige lihtsam leida Lõuna-Eestist (Põlvamaa, Valgamaa) ning Pärnu- ja Saaremaalt. Männiriisikaid leidub enamasti Harjumaal, Ida-Virumaal ja Võrumaal. Pilvikuid kasvab tihedalt Läänemaal, Jõgevamaal ja Võrumaal. Puravikud laiutavad aga Valgamaal, Lääne-Virumaal ja Põlvamaal. Võiseeni mine otsima Jõgevamaale, Tartumaale ja Lääne-Virumaale.
Kui tahaksid aga ise avastamise asemel kindla peale välja minna, siis meie ei ole kadedad ning jagame hea meelega kohti, kust metsaande leida võib.
Põhja-Eesti
Harjumaal on Paukjärve loodusrada hästi tuntud suurepäraste mustika-, pohla- ja kukeseenekohtade poolest. Mustikaid ja kukeseeni võib leida ka Tallinna lähistelt Naissaare matkaradadelt. Jussi loodusrajalt saab korjata mustikaid, pohli ja kukeseeni, nagu ka Järvi Pikkjärve telkimisalalt. Kui satud õigel ajal Uuejärve loodusrajale, võid sealt leida mustikaid, pohlasid ja murakaid. Kakerdaja rabas kasvavad mustikad, pohlad ja seened.
Ida-Virumaal kasvavad Kauksi oja loodusrajal mustikad, kukeseened ja metsmaasikad. Kotka matkarajalt leiab aga jõhvikaid, pohli, mustikaid ja riisikaid. Kurtna matkarajal leidub mustikaid, metsmaasikaid, kukeseeni ja riisikaid.
Allikas: Hans Markus Antson
Lääne-Eesti
Mustikad, pohlad ja seened ootavad korjamist Peraküla telkimisalal.
Pärnumaal saab jõhvikaid ja pohli korjata Nigula raba õpperajalt. Mustikad ja männiriisikad kasvavad Rannametsa-Tolkuse loodusõpperajal. Riisa õpperajalt saab korjata murakaid, jõhvikaid ja mustikaid. Rae järve matkarajal kasvavad mustikad ning seened. Eelmainitud ja lisaks pohlad kasvavad ka Kilingi-Nõmme matkarajal. Kolga looduse õpperada kostitab hobikorilasi mustikate, männiriisikate ja kitsemamplitega.
Allikas: Georg Svidlov
Lõuna-Eesti
Esimesed jõhvikakorjamise maailmameistrivõistlused toimusid Emajõe Suursoos, nii et selle koha võiksid kõrva taha panna kõik jõhvikasõbrad. Tartumaal on huviliste seas suurepäraste mustikakohtadega tuntud Järvselja ürgmetsa loodusõpperada, kuid samuti tasub külastada kauni loodusega Vapramäe–Vellavere–Vitipalu matkarada. Selli-Sillaotsa õpperada on hea koht, kust korjata mustikaid, murakaid ning jõhvikaid. Tiksoja matkaradadelt ja Haldjarajalt leiab seeni ja mustikaid.
Viljandimaal kasvavad murakad, mustikad ja pohlad näiteks Teringi õpperajal. Ingatsi õpperada pakub korjamiseks mustikaid, jõhvikaid ja seeni. Mustikad, pohlad ja seened kasvavad ka Sakala tee matkarajal. Hüpassaare õpperajalt saab korjata jõhvikaid ja murakaid. Parika väikejärve õpperajal peidavad end murakad, mustikad ja jõhvikad. Ruunaraipe luidetelt leiab seeni, pohli ja mustikaid.
Põlvamaal saab mustikaid ja seeni korjata Taevaskoja matkarajalt ja Roiupalu õpperajalt. Laari metsanduslikul õpperajal kasvavad mustikad, pohlad ja seened, Kiidjärve kuklasterada kostitab samuti mustikate ja seentega, nagu ka Palojärve telkimisala. Meenikunno matkarajal kasvavad mustikad, pohlad, jõhvikad ja seened.
Võrumaal leidub seeni ja pohli Piusa matkarajal. Mustikaid ja seeni saab korjata näiteks Rõuge ürgoru matkarajalt, Pähni metsaõpperajalt ja Tõrvandu metsaõpperajalt. Kui soovid lisaks eelmainitule korjata ka pohli, sea sammud Peräjärve metsarajale.
Allikas: Ken Mürk
Saared
Meie suurim saar Saaremaa on kuulus oma seene- ja marjakohtade poolest. Näiteks sea sammud Harilaiu matkarajale (võid valida nii 6 kui 11 km raja), kus kuulu järgi head seened kasvavad, või Koigi matkarajale, kust marju leiad. Mändjala õpperajalt võid leida pohli ja seeni. Tuhkana puhkekohas peidavad end samuti eri marjad ja seened.
Hiiumaal soovitame külastada Leemeti matkarada. Marju, peamiselt mustikaid, ja seeni leiab ka Rebastemäe õpperajalt, Neljateeristi õpperajalt, Vanajõe oru õpperajalt, Hirmuste õpperajalt, Palli õpperajalt, Kaleste õpperajalt ja Kärdla matkarajalt.
Veel rohkem kohti leiad RMK kodulehelt.
Allikas: Priidu Saart
Kui sa end seene- ja marjamaailmas väga koduselt ei tunne, võta appi giid
Mõned asjad, mida metsa minnas meeles pidada
Mida kaasa võtta?
Kui lähed metsa omal käel, veendu, et kaasas oleksid vihmakeep, veekindlad jalanõud, täislaetud akuga telefon (hea, kui sellel oleks ka kompassirakendus – või võta kaasa päris kompass), laetud akupank ja sääsetõrjevahend. Puugihammustuste vältimiseks kanna heledat riietust, püksisääred tuleks toppida sokkide või kummikute sisse.
Mida korjata ja mida mitte?
Eesti metsades on külluslikult söögiseeni, kuid vahel võib välimus petta. Kui vähegi kahtled, jäta seen korjamata. Kasulik on enne metsa minekut ära teha kodutöö ja tutvuda meie metsades kasvavate söödavate seente ja marjadega.
Kuhu mitte minna?
Kaitseväe harjutusaladel ja nende läheduses liikudes tuleb turvalisuse huvides jälgida liikumispiiranguid ja ohutusnõudeid. Selliste alade piirid on tähistatud valge-punase- või kollase-punasetriibuliste postidega. Igale postile on märgitud must nool, mis näitab, millisesse suunda jääb harjutusväli.
Kui juhtub, et metsas hätta jääd või ära eksid, siis helista numbrile 112.
Viimati uuendatud
19.08.2024